See on vaade kosmosest, ka Eesti on nurkapidi peal. See ei ole ainult meeldetuletus, et ei, Maa ei ole lame. Arthur Clarke'i sõnadega: „Võime oma planeeti ülevalt, kõrvalt näha on midagi nii suurt, et olles kord selleni jõudnud, ei tohi inimkond seda kunagi kaotada.“ (Foto: NASA arhiiv, 2007)
Millist Eestit me tahame? Puhast loodust; tihti puutumata loodust. Paika, mida pole häbi koduks nimetada. Kus on rahu ja tasakaal. Võimalik, et osa meist rannikuinimestena hindavad üle merevaadet, kuid jah, meil tuleb Eestist mõeldes ette just selline jahe inimtühi pilt. (Foto: Kaul Nurm, CC)
Püsimajäämine on kõigepealt otsus ja siis teadlik tegutsemine selle nimel. Kui tühjad loosungid ja lihtsalt rõlge enesepettus maha arvata, ei pääse me fakti eest, et Eesti sureb järjest kiiremas tempos välja. Me kas võtame selle vastu midagi ette või... lepime. Aga meie ei lepi! (Foto: CC)
Copyright © 2025. All rights reserved.
Designed By Zymphonies